SA Archimedese tellimusel valmis rahvusvahelise õpirände mõju uuring!
Uuringufirma InterAct Projektid & Koolitus OÜ viis Sihtasutuse Archimedes tellimusel läbi Eesti haridustöötajate õpirände mõju hindamise, millega soovisime välja selgitada, kuidas on osalemine rahvusvahelistel koolitustel mõjutanud osalejaid ja nende asutusi. Vaatluse alla võeti ajavahemikus 2007-2010 Euroopa elukestva õppe programmi viie valdkondliku programmi toetusel õpirändes osalenud haridustöötajad:
• üldharidusprogramm Comenius - õpetajate ja üldharidustöötajate täienduskoolitus;
• kõrgharidusprogramm Erasmus - õppejõudude ja ülikooli töötajate täienduskoolitus);
• kutseharidusprogramm Leonardo da Vinci - lähetusprojektides osalevatele kutsehariduse spetsialistide täienduskoolitus;
• täiskasvanuharidusprogramm Grundtvig - täiskasvanute koolitajate ja täiskasvanuhariduse valdkonna töötajate täienduskoolitus;
• haridusjuhtide õppelähetused (hariduspoliitika alased õppelähetused koolijuhtidele, haridusametnikele ja sotsiaalsetele partneritele kõikidest hariduse valdkondadest).
Numbreid kokku võttes selgus, et nelja aasta jooksul on Euroopa elukestva õppe programmi toetusel osalenud kuni kuuenädalases ehk nn lühiajalises rahvusvahelises õpirändes pisut alla 1800 Eesti haridustöötaja, mis on päris märkimisväärne hulk inimesi, kelle osalemine on kindlasti mõjutanud Eesti haridusasutusi mõtlema oma töös rohkem just rahvusvahelises mõõtmes, õppima väliskolleegide kogemustest ja veenduma, et ka Eesti hariduses on häid ideid, meetodeid ja praktikaid, mida teistele riikidele jagada.
Uuringu peamised tulemused olid rõõmustavad ja kinnitasid ka meie kogemust osalejatega suheldes, et suur enamus jääb oma õpirändes käiguga väga rahule. Avatud küsimuste vastustest saime osalejatelt palju häid kommentaare, mis peegeldavad eriti ehedalt nende emotsiooni õpirändest:
„Arvan, et uued mõtted ja suunad - innovatsioon - tuleb igapäevasesse koolitöösse just rahvusvahelise õpirände kaudu, kuid mitte otsekohe, üksüheselt. Kohtumised eri maade kolleegidega kujundavad uue vaatenurga ja tunnetuse ning see aitab näha uusi võimalusi ka oma töös. Rahvusvaheline õpiränne on õpetajatöös ülioluline." (Comeniuse programmis osalenu)
„Elukestev õpe ja õpetajate enesetäiendamise võimalused muudes riikides on ääretult olulised, et käia kaasas kaasaegsete meetoditega ja mõista hariduse Euroopa mõõdet. /…/ On väga positiivne, kui omandatud kogemusi saab kodus kolleegidega jagada ning isegi uusi kursusi kooli õppekavasse lisada.“ (Leonardo programmis osalenu).
Peamised uuringu järeldused olid järgmised:
• Õpirände võimalust kasutatakse aktiivselt ja õpiränne on atraktiivne.
• Õpiränne vastab osalejate ootustele. Osalejate valdavalt positiivne hinnang kinnitab, et õpirände korraldus on kvaliteetne ning õpirände käigus toimuvad erinevad tegevused on sisulised ja põhjendatud ning haakuvad osalejate huvide ja töövaldkonnaga.
• Õpirändes osalemise initsiatiiv tuleb valdavalt osalejatelt, erandiks on kutsehariduse programm Leonardo, kus asutuse initsiatiiv on kõrgem. Kutsehariduse valdkonnas on osalejate õpirändes osalemise eesmärgid seotud tihedamalt asutuse strateegiliste eesmärkidega, mis tingib ka asutuste suurema huvi kasutada töötajate arendamiseks õpirännet. Seega kuigi õpirändesse minnakse enamasti osaleja enda initsiatiivil, peaks see tegevus haakuma ka asutuse täiendkoolituse plaanide ja arengukavadega.
• Õpiränne mõjutab oluliselt osalejate isiklikku arengut, kuid millistes aspektides on mõju suurem, sõltub sellest, mis on olnud õpirände eesmärk ja koolituse sisu. Mõju avaldub eelkõige inimeste hoiakutes teiste kultuuride suhtes ja maailmavaate avardumises, motivatsiooni ja enesehinnangu tõusus ning võõrkeeleoskuse paranemises. Olulisena kerkib esile ka parem orienteerumine eri riikide haridussüsteemides, uuenduslike õppemeetodite omandamine ja kogemuste vahetamine. Juhtimisoskuste täiendamine on olulisem juhtkonna liikmetele ja vähem õpetajatele, kes keskenduvad erialastele koolitustele. IKT-oskuste täiendamisele aitab õpiränne kaasa pigem siis, kui õpirände eesmärk on suunatud uuenduslike IKT lahendustega tutvumisele.
• Õpirände mõju tööalasele tegevusele oli samuti märkimisväärne, kuid hinnangud oli veidi madalamad võrreldes hinnangutega isiklikule arengule. Kõige enam mõjutab õpiränne osalejate tööalast motivatsiooni. Uute omandatud õppemeetodite kasutamine pärast õpirännet toimub kõige edukamalt üld- ja täiskasvanuhariduse valdkondades. Õpirände ajal sõlmitud kontakte kasutatakse tööalaselt aktiivselt, sellega seoses laieneb rahvusvahelise koostöö ning suureneb võõrkeelte praktiline kasutamine töös, kuid sõltuvalt programmist on siin veel kasvuruumi. Tuleb aga arvestada, et juba aktiivselt rahvusvahelise koostööga tegelevate asutuste puhul ei pruugi üks õpiränne enam väga suurt mõju avaldada.
• Valdavalt on asutustes olemas täienduskoolituse plaanid või arengukavad, mis sisaldavad ka rahvusvahelist mõõdet. Tulemused näitavad, et mida enam lisavad asutused oma eesmärkidesse rahvusvahelist mõõdet, seda suurem on seos ka osaleja ja asutuse eesmärkidel.
• Tähtsamateks õpirändes osalemise eesmärkideks on rahvusvahelise koostöö arendamine ja uue oskusteabe toomine asutusse. Üld- ja kutsehariduse valdkondades on õpiränne üks erialase kvalifikatsiooni tõstmise võimalustest. Vajaliku koolitusvõimaluse puudumine Eestis ei ole väga oluliseks õpirändes osalemise põhjuseks. Üldiselt on ka asutuse täienduskoolituse plaanides või arengukavades seatud eesmärkide ja õpirändes osalemise eesmärkide vaheline seos nõrk, suurt arenguruumi on näha programmis Grundtvig ja eriti üldhariduse valdkonna programmis Comenius. Programmi Leonardo näitel võib öelda, et mida suurem on õpirändes osalemises asutusepoolne initsiatiiv, seda enam on tagatud osaleja eesmärkide ja asutuse eesmärkide kokkulangevus seoses õpirändega.
• Rahvusvahelise koostöö arendamine ja koostööprojektide läbiviimine tähendab töötajate jaoks lisakohustusi, mida suure töökoormuse tõttu ei ole võimalik alati endale võtta. Oma osa mängivad ka koostöösuhted juhtkonna ja töötajate vahel, kuivõrd tunneb juhtkond huvi ja toetab töötajate algatusi või kui altid on töötajad osalema rahvusvahelises koostöös, mis nõuab nii võõrkeelte oskust kui ka teatud sisemiste piiride ületamist ja harjumuspärasest erinevalt tegutsemist.
• Õpirändes osalemine ei ole oluliselt mõjutanud asutuste töökorraldust, kuid samas on õpirändes osalemine toonud kaasa muudatusi õppekavades, kursustes ja/või õppeainetes. Uusi ideid rakendatakse pärast õpirändes osalemist asutuse töös pigem teatud määral. Põhjus võib peituda haridusasutuste jäikuses ja reglementeerituses. Uute ideede kiire rakendamine vajab paindlikkust, mistõttu on Grundtvigi programmi tulemused teistest paremad. Täiskasvanuhariduse valdkonnas on vähem reglementeeritust ning tänu asutuste väiksusele on võimalik uusi mõtteid kiiresti ellu viia. Üldiselt aga on ideede elluviimine aja- ja ressursikulukas, mis võib võtta mitmed aastad aega. Uuenduste rakendamist mõjutab ka asutuses valitsev üldine mõtteviis ja suunatus arendustegevusele.
• Õpirände ajal loodud kontaktid ja võrgustikud annavad olulise panuse asutuse rahvusvahelise tegevuse ja koostöö arendamisse. Õpirände tulemusena on algatatud rahvusvahelisi koostööprojekte või osaletakse partnerina koostööprojektides, on kujunenud välja regulaarsed koostöösuhted, asutuste tegevusse on lisandunud rahvusvahelistumisega seotud eesmärke ning arendatud välja võõrkeelseid rahvusvahelise mastaabiga kursuseid või loenguid (viimase puhul on aktiivsemad kõrgkoolid). Seega on õpiränne rahvusvahelise tegevuse arendamiseks üks olulisi võimalusi ja asutustes tuleks selle potentsiaali rakendamiseks töötajate õpirännet teadlikult toetada.
• Oskusteabe ja kontaktide laiemas levitamises on veel kasvuruumi. Oskusteavet ja kontakte levitatakse eelkõige oma lähiringkonnas ehk kolleegidele. Asutuse juhtkonda teavitatakse kokkuvõttes vähem kui oma töövaldkonnas tegutsevaid kolleege asutusest väljaspool (erandiks Leonardo programm). Leonardo programmi tulemused näitavad, et mida enam on asutus kaasatud õpirände ettevalmistamisse ja eesmärkide seadmisse, seda tihedam on ka suhtlus juhtkonna ja õpirändes osalenu vahel. Rahvusvahelise koostöö edendamiseks ja ideede ellurakendamiseks on juhtkonna ja töötajate vaheline infovahetus hädavajalik.
• Meedias ning maakondlikul ja riiklikul tasandil info levitamises on arenguruumi. Õpirändes osalejad ei ole ulatuslikku levitamist eesmärgiks võtnud, sest peavad laiema avalikkuse huvi vähetähtsaks või on tegu kitsalt valdkonnaspetsiifilise teemaga. Samas, mida sisulisemad on teemad ja mida enam keskendutakse ühiskonna jaoks olulistele probleemidele, seda rohkem tuleks uusi ideid ja infot levitada ja teha seda aktiivselt ka väljaspool oma asutust ja töövaldkonda.
• Õpirändele on parimaks reklaamiks kolleegide isiklik kogemus ja eeskuju, mis tõstab kolleegide huvi ja motivatsiooni täiendada võõrkeeleoskust ning osaleda ka ise õpirändes. Õpirändes osalemist takistavad mitmed asjaolud – hirm keerulise asjaajamise ja võõrkeeles suhtlemise ees, suur töökoormus, asutuse toetuse puudumine jm. Õpirändes osalenud kolleegide info ja toetus aitab kõhklejatel enda hirmudest üle saada.